Maa magnetväli

•aprill 20, 2007 • 3 kommentaari
bg_earth_1600.jpg

Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55 ± 0,05 miljardit aastat. Ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km ja keskmine raadius 6372,795 km, ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg. Justkui hellitavalt kutsume teda oma koduplaneediks.

Veidi aga üle ühe kolmandiku massist moodustab 1,9×1024 kg kaaluv maa tuum, mis jaguneb omakorda vedelaks ning tahkeks sisetuumaks. Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (nagu raud ja nikkel) enamalt jaolt tuumas. Vedela välistuuma liikuv (voolab kiirusega mõni kilomeeter aastas, kuid mis on endiselt miljoneid kordi kiirem, kui välisvöö ained), peamiselt rauast koosnev kiht tekitab soojusjuhtivuse teel elektrivoolu, mis omakorda indutseerib Maa magnetvälja.

Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal erinedes Maa pöörlemise teljest 11.3° võrra. Paleomagneetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat. Mõned loomad, nende hulgas ka mesilased, kilpkonnad ja linnud, kasutavad Maa magnetvälja navigeerimisel.

solarexp.jpg

Kuid mis kasu toob Maa magnetväli meile kõige rohkem? Nagu kõik väljad, levib ka magnetväli lõpmatuseni kaotades jõudu distantsi pikenedes. Veel ka kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele kosmosesse jäävat välja osa kutsume me magnetosfääriks. Seal kaitseb väli meid päikesetuule (päikeses toimuvate protsesside tagajärjel laengu omandanud osakeste, mis mõjuksid elusorganismidele radioaktiivse kiiritusena) eest suunates osakesi maa pooluste suunas, kus nad siis atmosfääri sisenevad täites taeva virmalistega.

space2-aurora_orion_bg.jpg

Kuid magnetosfäär võib tekitada ka probleeme. Neljal päeval igas kuus läbib Kuu Maa magnetvälja ning kuupind saab staatilise elektri laengu. Kord kuus möödub Maa kaaslane oma orbiidil läbi magnetvälja saba, mis on suunatud päikesest eemale ning selle saba keskel on laetud osakeste voog. Osakesed tekitavadki kuupinnal staatilise elektri, mida on kinnitanud ka jälgimistulemused NASA Lunar Prospectori nimeliselt kosmosejaamalt aastal 1998. Rutheford Appletoni nimelisest laboratooriumist doktor Mike Hapgoodi mudel pakub välja, et osakeste voog ei ole alati kindla tugevusega ning väli nõrgeneb ja tugevneb 18 aastase perioodiga. Selle põhjal arvab ta, et Apollo programmi ajal oli kiirgusväli väike ning on seda ka praegusel hetkel. Kõrghetk oli aga näiteks 90ndatel ning tõuseb jällegi peale 2012 aastat. USA, Venemaa, India ja Hiina on kõik lubanud saata mehitatud kosmosejaamad Kuu pinnale umbes 2020 aastaks – seega just selleks ajaks kui kuupind peaks olema täis staatilist elektrit. Probleemiks osutub see tõenäoliselt eeskätt kasutuselolevale elektroonikale ning kindlasti ei ole ohutu ka kuutolmu ettearvamatu käitumine. Hapgood selgitab, et staatiline elekter on üks vähem uuritud kosmoselennu ohte ning on väga oluline aru saada, kuidas sellised protsessid toimuvad, et oleks võimalik kosmose laevade projekteerijatel kasutada teaduslike uuringute tulemusi tulevaste kosmoseuurijate kaitsmiseks.

fraudulent_moon_sales.jpg

Päris negatiivset hoiakut aga kuu-uurijatel Maa magnetvälja suhtes arendama hakata küll ei tasu – mine tea, äkki üks päev meil seda enam ei ole? Tänasel päeval on Maa magnetväli umbes 10% nõrgem, kui see oli 1845. aasta, mil Carl Friedrich Gauss hakkas esimesena arvet pidama tema tugevuse kohta. Tuginedes tardunud laava uurimistele üle maailma on pakutud, et Maa magnetväli vahetab oma pooluseid intervalliga, mis ulatub kümnetest tuhandetest kuni mitmete miljonite aastateni (keskmiselt 250 tuhat aastat). Viimane selline sündmus, antud nimega Brunhes-Matuyama reversal, leidis teoorias aset 780 tuhat aastat tagasi.

Kui osa vedelast rauast tardub sisetuuma külge vabanevad kergemad metallid ning seda soojusenergia arvelt – toimub jahtumine, mis põhjustab lisa elektrivoo. Sammuti mõjutab ka Maakera pöörlemine sulanud raua voolusid tehes neisse kurve, mis omakorda siis väänavad magnetvälja tekkekuju. Tavaliselt joonduvad uued magnetväljad olemasolevaga, kuid aeg-ajalt võivad tekkinud väljad võtta ka vastupidise suuna. Selline sündmuste kulg võib viia vana magnetvälja nõrgenemiseni ning uue välja kasvades võivad nad üksteist nullida. Maa magnetväli kukuks kokku ning siis, võib-olla, pöörduks ümber uue välja suunale. Pöördumisprotsess võib aega võtta aga mõnest sajast kuni paari tuhande aastani. Tõenäolisem on aga ikkagi see, et olemasolev väli taastab oma stabiilsuse ning midagi ei juhtu.

„Väli on muutnud oma suunda korduvalt juba minevikus ning Planeedil Maa pole elu siiamaani lakanud,” ütleb California Ülikooli Maa teadlane ning magnetvälja ekspert Gary Glatzmaier.

Kasutatud materjalid:
http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_tuum
http://www.postimees.ee/010104/online_uudised/122968.php
http://news.nationalgeographic.com/news/2004/09/0909_040909_earthmagfield.html
http://www.es.ucsc.edu/~glatz/geodynamo.html
http://www.minut.ee/article.pl?sid=07/04/16/233246
http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_magnetvali_soojusvoog.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet)
http://en.wikipedia.org/wiki/Earth

Valmistun kirjandiks + materjal.

•aprill 12, 2007 • Lisa kommentaar

heh 😀 ja ongi juba see aeg käes 😀 . hommikul sai 2 tundi värskemaid ja mitte-enam-niivärskeid uudiseid loetud. konsultatsioon jäi vahele, ehk sinna lään oma tekkinud küsimustega homme – aega ju on 😀 . lootused võivad mingid ju tekkida tulemuse suhtes, kuid üle 52 punkti (mis ma proovikirjandi sain 😀 ) taaks küll tublisti saada 😀 .

igatahes sai nüüd natukene (ca 5-6 v enam tundi) maratoni tehtud ja endale mingisuguse konspekti, mida siis homme veelkord üle sirvima saan hakata. üldiselt alguses endale mingid märkmed, kirjandi juhendist mõned väljavõtted ja hindamine ja siis lõpuks teemade kohta otsitud märksõnu, sünonüüme, ajalugu ja muud informatsiooni – kogumahus nii umbes 11-12 lk 😀

otselink – http://freedombridge.planet.ee/jaakkytt/upload/arhiiv/Valmistunkirjandiks.doc

ja link kaustas http://freedombridge.planet.ee/jaakkytt/upload/arhiiv/

soovin kõigile kirjandil edu 😀 ! ärge üle pingutage 😉

“Oska elada!” – “Täna mitte…”

•märts 30, 2007 • Lisa kommentaar

sama ettearvatav, et ma pärast kella 6-st äratust klapid uuesti sulgen oli ka tema tulemus, et täna ma venekeele tundi ei jõua. minu koolipäev lõppes kell 9:55. ilmselt pean ma tänama selle eest kahte inimest: rene’d ja auna. esimene suutis olla nii lahke, et hommikusel jalgpallimängul söödu otse näkku andis ning teine uskus, et mul pea valutab ning et mul on hinded piisavalt heas korras, et võiks koju lasta. heas korras? jah. kui mitte just mõelda venekeele, loogika ja riigikaitse tundide peale. eks ma siis suurendan selle käiguga oma koormust pühapäeva õhtul jällegi rohkem õppides.

teooria on tore asi. teoorias oskaksin ma oma aega hästi jaotada. tuleb ju lihtsalt kõigepealt prioriteedid paika panna, igasugune aeg-maha liigutus ära unustada ja… mitte magada. oh – muuseas, glen pakub oma füüsika referaadi eest 200krooni. idee poolest teekst äragi, kui näeks järgmise 14 päeva jooskul vaba momenti. teooria on ju tore asi, miks mul siis see ei õnnestu? ahjaa – prioriteedid.

3 raamatut, 2 referaati, 1 äriplaan ning tosina jagu töid ja vastamisi ning 14 päeva alaliselt kooliseinte vahel seismist to go. ja sügisel mõtlesin veel, et küll eksamitekst valmistumiseks on piisavalt aega 😀 .

teisipäeval käisime meeliga stroomi rannas jalutamas. selle tulemusena sigines tema:

Fotoolesklen

•märts 26, 2007 • 2 kommentaari

minu paha – pole jõudnud kirjutada miskit üle tüki aja. 16-25 märts pidasin vaheaega. võiks mõelda, et see on siis ka puhkuseks jne, kuid see jääb pelgalt mõtteks. korra sai käidud tartu ülikooli avatud uksi vaatamas, liisa sünnipäeva leesil peetud ning kadriga meeldivalt aega sisustatud 😀 veronika otsustab surra lugesin läbi. jäin umbes 80% raamatuga rahule. kafka protsessi olen lugenud pea 50lk ning siiamaani leian, et raamat on suht-koht mõttetu, kuid vähemalt pilkupüüdvalt kirjutatud. kirjeldatud sündmused on edasi antud ala nii, et kafka jätab tohutult ütlemata – tegelased jõuavad nagu lampi järeldustele, mis mõneski kohas on üllatavad 😀 . järgmine kolmap. tuleb kevadball glehni lossis. seepärast mõtlesin, et viskan paar tänast ja ka mõningasi eelnevaid pildiribusid siia üles 😛 siit ülevaltpoolt lugedes on siis esimene tehtud mustika keskuse kõrval kohe pisikese metsatuka sees elavast majast, järgmine on päikeseloojang eilse taevaga minu aknast ning kolmas ja neljas on siis glehni aladelt 😀 .

Väljasõit Raplamaale

•märts 8, 2007 • Lisa kommentaar

kool? keegi veel noomis, et viimane gümnaasiumi aasta ja et tuleks pingutada. heh. karl pakkus võimalust kaasa tulla ning loomulikult eelistasin oma neljapäeva sisustada meeldivamalt, kui loogika ja temale järgnevate tundidega.

mustamäe koolide õpilaste ja õpetajate väljasõit raplamaale 8. märts 2007

reisikorraldajaks luule reisid, reisisaatjateks kunstiajaloolane anne untera, kirjandusteadlane ja vilde-uurija livia viitol ning keegi õpetaja maris lang. ei saaks enda seisukohast väita, et ajalooline taust, mida pidevalt jutustati, oleks ebahuvitav olnud. ümberjutustust ma tegema aga ei hakka – riputan vaid tehtud pildid 😉 .

päevakava:

8.00 väljasõit mustamäelt magistrali parklast
9.00 tohisoo mõis
10.00 mahtra muuseum juurus
11.00 atla mõis
12.00 rapla linn. lõunasöök, vaba aeg
13.30 rapla kirik
14.30 loone linnus
16.00 tagasi mustamäel

piltide lähemalt-vaatamise võimalus on lingile klikates 😀

Täna on jõulud…

•märts 1, 2007 • 3 kommentaari

…vähemalt seda minule 😀 . koju jõudes ootas mind tooli peal pakikene, mille saabumist olin viimased pool nädalat oodanud. täna sai minust õnnelik canon powershot g7’me omanik^^. kaks pisikest pildikest aparaadist

ning ka kohe sai seda kuritarvutatud väikevenna peal enne, kui too unelema ronis:D.

Eestlane on uimane ja seksihuvitu

•märts 1, 2007 • 1 kommentaar

eesti ekspressis võib kohata artiklit ‘eestlane vene netinaljades… on reeglina üliaeglane, üsna ohmu ja seksivõõras olend…‘. tekstis kinnitab seda rahvaluuleteadlane arvo krikmann.

ma tunnen end siin sammuti ehk siis natukene eestlasena aga ausalt, mulle pakub sel lehel toodu jubedalt nalja 😀

Eestlase pikaldaste seksreaktsioonide kohta oli toodud paar näidet juba ülal. Pulmaööl suudab ta näidata omapoolset initsiatiivi vaid sedavõrd, et öelda noorikule head ööd. Nagu soomlaselegi, tundub seks talle meeldivam kui jõulud, kuid jõule on jälle sagedamini. Eesti tüdruk eelistab, et seks toimuks “kas siia või sinna”, mitte aga “siia-sinna, siia-sinna”. Eestlase naine palub pikast komandeeringust naasnud mehel teda suudelda, too imestab: milleks sellised orgiad!
Eestlane on pikaldane ja lihtsameelne, kuid mitte laisk, vaid korralik ja säästlik. Kui talle öeldakse bordellis, et 5 dollari eest võib ta end ise teenindada, siis küsib ta pärast iseteenindust, kellele raha maksta. Ta korjab teelt üht või teist sodi (äkki läheb tarvis!), aasta pärast viib selle samasse kohta tagasi (ei läinudki tarvis!). Tõsi küll, vene netis leidub ka jutt, kus eestlane ajab teist välja vaatama, kas vihma sajab, ja too soovitab parem koer tuppa kutsuda ja vaadata, kas ta on märg.