. Vaikust enam ei tunne .

Kolisin ära, jälle

Jaak Kütt — Mon, 17 May 2010 12:47:38 +0000

võtsin julguse kokku ja lahkusin ka turvalisest google’i keskkonnast. uus kodu asub aadressil http://jaak.kytt.ee/?p=1. tule külla

aeg otsad kokku korjata ja pood kinni panna ^^

Jaak Kütt — Wed, 09 Jan 2008 17:25:33 +0000

kolin. ära. näe… siia – http://jaakkytt.blogspot.com/

miskid asjad proovin aja jooksul endaga kaasa ka kolida. lähemalt, kuid mitte väga palju, juba uuel lehel. tänan külastajaid. ehk eksib mõni ka edaspidi uuele aadressile? o.O

Mu esimene fractal

Jaak Kütt — Fri, 25 May 2007 10:43:41 +0000

mudisin ultra fractal 4.03‘ga valmis oma esimese fractal art’i töö – virmalised

Women know your limits

Jaak Kütt — Tue, 22 May 2007 21:29:05 +0000

inglise koomik harry enfield (sündinud 30. mai 1961 sussex’is) mõnitamas lühiseeriates 1950. loodud informatsioonifilme ja veel üks klipp. väga +5. test-drive antud video ja siis suundu juba alljärgnevatele linkidele. liikuvaid pilte vahendamas youtube.

vaata veel youtube’i otsingut järgi proovides.

Inimkond sureb: 1.osa – peied

Jaak Kütt — Sat, 12 May 2007 08:29:07 +0000

(…ehk sissejuhatus sellele, mida ma tegelikult tahan öelda)

50? 75 aastat? kõige enam käesoleva sajandi lõppuni? öelge palun ausalt – kui kaua teie arvamuste ja uskumuste kohaselt suudab inimene oma eksistentsi lõppu siin planeedil veel edasi lükata, sest mina äsja pakutust rohkem ei julgeks loota. jälgides meedias seda, mis meie maailmas toimub, olen ma hakanud kergelt muret tundma. kas mul 60-ne aastaselt on võimalik värsket vett juua või peavad mu lapselapsed terved omad elud pommivarjendis mööda saatma? – kui aus olla, siis need egoistlikud pisiasjad ei ole need, mille pärast ma kardan. mul on hirm selle ees, et maailma lõpust hakkab avalikkuses rääkima alles see põlvkond, kes mitte enam ei oleta, vaid teab, et nende poegade ja tütarde lapsed enam päikesevalgust ei näe.

hoolimatus. kui mult küsitaks, mis lõpetab inimkonna olemise, siis vastaksin just selle sõnaga. hoolimatus kõige muu suhtes, mis ei puuduta antud (h)indiviidi antud ajahetkel. säh sulle jätkusuutlikust. mind huvitab, kuidas mu enda pojal/tütrel tulevikus läheb, aga naabri jõnglastest on mul ükskõik. kõik mängiks ju ilusti välja, kui poeg/tütar elaks omaette kuskil far-far-away planeedil ning suudaks end täielikult isemajandada. kui aga vastaskoridori pille ja priit tülli lähevad, mille tulemusena priit viskab pille koos 9-sa aastase lauraga tänavale, ei jätku mul südant, et neile ajutist peamaja pakkuda – saabki marakratist lahti – käib mul niikuinii ajalehti varastamas. nõnda olengi ma kaasa aidanud meie heaoluühiskonna tekkele:). sel hetkel, kus ligikaudu 52% maailma inimestest elab vähemaga, kui 2 dollarit päevas, tunnen ma end hästi, sest mina otsustan seda informatsiooni oma teadvuses ignoreerida. hämmastav on see võime meie liigil – me suudame silma ka pilgutamata elada maailmas, kus teised meie ümber surevad, ning nautida oma isiklikke mugavusi.

3rd largest global income is child prostitution and trafficking – because of poverty and lack of education. ~ Serving Our World

nii ei toimi me oma lastega, jumal hoidku selle eest – see on meie naabrite asi. muuseas – naabrite huvivaldkonda kuuluvad ka vihmametsad, maavarad, näljahädad, osoonikiht…

meie peame aga pidu.

Inimkond sureb: 2. osa – mina, maailma kodanik (ilmub 2he nädala sees)

Tasuta fotograaf üritustele

Jaak Kütt — Wed, 09 May 2007 11:42:14 +0000

tekkis mõte – aga miks mitte? sealt edasi sattusin end leidma neti.ee aadressil tasulisi fotograafe otsimas (mulle meeldivad lihtsad laused ). pakkumisi tuli sealt küll seinast-seina. kel kodulehed tip-top korras ja portfell täis hästi tabatud momente küsisid ka vägagi head hinda oma teenuste eest (ala väljakutse ~2000 tallinna lähedal ja +???? mujal eestis). teised, kes kratsisid oma pildid second-hand online galeriide seintele ning kasutasid kodulehegeneraatorite saadusi väga koletates värvides, küsisid sammuti piisavalt (ala 60 eeku 1 pilt), et endale küll säänseid suvilasse aiapidu pildistama ei tahaks .

aga tagasi siis minu juurde . miks tasuta? sest tahaks harjutada . olen aus vähemalt sellekohapealt . täiesti tasuta oleksin nõus kohale tulema kohtadesse, kuhu ulatub tallinna ühistrasnpordi süsteem ning ka mujale harjumaale, kuhu harjuliinid ja need muud toredused ei küsi piletihinda väga palju üle näiteks 40 krooni (niipalju olen ma nõus ikka maksma (vb isegi rohkem), et uude kohta kaameraga sattuda ). minu huvi piltide suhtes oleks vaid see, et neid, mis mulle endale rohkem meeldivad, võiksin ma kasutada pärast oma devinatART’is galeriis või siis kunagi kaugemas tulevikus ehk samasuguses portfellis . pildid saab kätte kas siis internetist või kohapeal (kui on võimalust). fotosid võin teha kõigest . kassidest, autodest, suvilatest, aedadest, sünnipäevadest, pulmadest, ärasaatmistest, pidudest, inimestest jne . tegemist ei pea ju ainult üritustega olema – võin klõpsida ka reidikaid, kuid seljuhul tuleks millegi originaalsega välja tulla .

minu üks ainsamaid probleeme oleks aeg – see tuleks vägaväga kokkuleppeline. 18. mai tuleb matemaatika eksam ning enne seda ma väga end liigutama ei tahaks hakata. peale seda olen suht vaba . kuskul seal kaugemal tulevikus (paari kuu pärast või nati enama) hakkab juba töö ning ülikool pihta ja siis lääb jälle natukene kitsamaks kätte, kuid muidu olen suht kokkulepitava plaaniga.

kes huvi tunneb, siis siin jällegi sama aadress, mille ennem välja tõin, kus võib näha mõningaid pilte, mida ma olen paari lähima aastaga klõpsinud . ühendust võiks minuga võtta esialgu maili teel (jaak.kytt@gmail.com), siin kommenteerides ning edasi siis juba telefonitsi . aparaat, mida kasutan on endiselt canon powershot g7 ning mälukaart on 1gb (200-300 pilti parima graafika juures ja vähemaga pole ka väga nõus tegema ).

vastaksin kõigile küsimustele ning toonitan, et suht kõik on siiski kokkuleppeline

ps. vhau – palju smile’e sai

1,5 tundi tapmist inimese hüvanguks

Jaak Kütt — Tue, 24 Apr 2007 08:25:57 +0000

hoiatan. lastel ning nõrganärvilistel kohe mitte ei soovita vaadata. sama käib ka nende kohta, kes plaanivad filmi vaatamise ajal või pärast seda sööma hakata. eriti silmas pidades loomaliha saadusi.

Tõepoolest, inimene on loomade kuningas, kuna tema julmus ületab nende oma. – Leonardo DaVinci

kasutades varjatud kaameraid ning ei kunagi varem avalikustatud filmimaterjali kajastab earthlings maailma suurimate firmade, kelle kasum tugineb ainult loomade ärakasutamisele, igapäeva praktikat. lähemalt IMDb-st ning lehelt www.isawearthlings.com.

Earthlings (2003) 1 hr 35 min 28 sec

ma ei proovi kedagi millekski propageerida. enda jaoks jätsin lihtsalt paar asja kõrvataha. kes aga peale filmi vaatamist taab hakata tegelema aktiivse taimetoitlusega (mida ma tervislikust aspektist ka väga just ei soovitaks) või muuta oma menüüd vähehaaval, võiks külastada taimetoitlasi eestis aadressil www.veg.ee (kes muuseas aitasid filmile ka eestikeelse tõlke alla saada).

ja siinkohal teeks viite ka ühele väga teemakohasele kunstitööle, mille autoriks on 16. aastane tütarlaps:

Maa magnetväli

Jaak Kütt — Fri, 20 Apr 2007 14:22:26 +0000

Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55 ± 0,05 miljardit aastat. Ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km ja keskmine raadius 6372,795 km, ligikaudne mass on 5,9742×10²⁴ kg. Justkui hellitavalt kutsume teda oma koduplaneediks.

Veidi aga üle ühe kolmandiku massist moodustab 1,9×10²⁴ kg kaaluv maa tuum, mis jaguneb omakorda vedelaks ning tahkeks sisetuumaks. Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (nagu raud ja nikkel) enamalt jaolt tuumas. Vedela välistuuma liikuv (voolab kiirusega mõni kilomeeter aastas, kuid mis on endiselt miljoneid kordi kiirem, kui välisvöö ained), peamiselt rauast koosnev kiht tekitab soojusjuhtivuse teel elektrivoolu, mis omakorda indutseerib Maa magnetvälja.

Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal erinedes Maa pöörlemise teljest 11.3° võrra. Paleomagneetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat. Mõned loomad, nende hulgas ka mesilased, kilpkonnad ja linnud, kasutavad Maa magnetvälja navigeerimisel.

Kuid mis kasu toob Maa magnetväli meile kõige rohkem? Nagu kõik väljad, levib ka magnetväli lõpmatuseni kaotades jõudu distantsi pikenedes. Veel ka kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele kosmosesse jäävat välja osa kutsume me magnetosfääriks. Seal kaitseb väli meid päikesetuule (päikeses toimuvate protsesside tagajärjel laengu omandanud osakeste, mis mõjuksid elusorganismidele radioaktiivse kiiritusena) eest suunates osakesi maa pooluste suunas, kus nad siis atmosfääri sisenevad täites taeva virmalistega.

Kuid magnetosfäär võib tekitada ka probleeme. Neljal päeval igas kuus läbib Kuu Maa magnetvälja ning kuupind saab staatilise elektri laengu. Kord kuus möödub Maa kaaslane oma orbiidil läbi magnetvälja saba, mis on suunatud päikesest eemale ning selle saba keskel on laetud osakeste voog. Osakesed tekitavadki kuupinnal staatilise elektri, mida on kinnitanud ka jälgimistulemused NASA Lunar Prospectori nimeliselt kosmosejaamalt aastal 1998. Rutheford Appletoni nimelisest laboratooriumist doktor Mike Hapgoodi mudel pakub välja, et osakeste voog ei ole alati kindla tugevusega ning väli nõrgeneb ja tugevneb 18 aastase perioodiga. Selle põhjal arvab ta, et Apollo programmi ajal oli kiirgusväli väike ning on seda ka praegusel hetkel. Kõrghetk oli aga näiteks 90ndatel ning tõuseb jällegi peale 2012 aastat. USA, Venemaa, India ja Hiina on kõik lubanud saata mehitatud kosmosejaamad Kuu pinnale umbes 2020 aastaks – seega just selleks ajaks kui kuupind peaks olema täis staatilist elektrit. Probleemiks osutub see tõenäoliselt eeskätt kasutuselolevale elektroonikale ning kindlasti ei ole ohutu ka kuutolmu ettearvamatu käitumine. Hapgood selgitab, et staatiline elekter on üks vähem uuritud kosmoselennu ohte ning on väga oluline aru saada, kuidas sellised protsessid toimuvad, et oleks võimalik kosmose laevade projekteerijatel kasutada teaduslike uuringute tulemusi tulevaste kosmoseuurijate kaitsmiseks.

Päris negatiivset hoiakut aga kuu-uurijatel Maa magnetvälja suhtes arendama hakata küll ei tasu – mine tea, äkki üks päev meil seda enam ei ole? Tänasel päeval on Maa magnetväli umbes 10% nõrgem, kui see oli 1845. aasta, mil Carl Friedrich Gauss hakkas esimesena arvet pidama tema tugevuse kohta. Tuginedes tardunud laava uurimistele üle maailma on pakutud, et Maa magnetväli vahetab oma pooluseid intervalliga, mis ulatub kümnetest tuhandetest kuni mitmete miljonite aastateni (keskmiselt 250 tuhat aastat). Viimane selline sündmus, antud nimega Brunhes-Matuyama reversal, leidis teoorias aset 780 tuhat aastat tagasi.

Kui osa vedelast rauast tardub sisetuuma külge vabanevad kergemad metallid ning seda soojusenergia arvelt – toimub jahtumine, mis põhjustab lisa elektrivoo. Sammuti mõjutab ka Maakera pöörlemine sulanud raua voolusid tehes neisse kurve, mis omakorda siis väänavad magnetvälja tekkekuju. Tavaliselt joonduvad uued magnetväljad olemasolevaga, kuid aeg-ajalt võivad tekkinud väljad võtta ka vastupidise suuna. Selline sündmuste kulg võib viia vana magnetvälja nõrgenemiseni ning uue välja kasvades võivad nad üksteist nullida. Maa magnetväli kukuks kokku ning siis, võib-olla, pöörduks ümber uue välja suunale. Pöördumisprotsess võib aega võtta aga mõnest sajast kuni paari tuhande aastani. Tõenäolisem on aga ikkagi see, et olemasolev väli taastab oma stabiilsuse ning midagi ei juhtu.

„Väli on muutnud oma suunda korduvalt juba minevikus ning Planeedil Maa pole elu siiamaani lakanud,” ütleb California Ülikooli Maa teadlane ning magnetvälja ekspert Gary Glatzmaier.

Kasutatud materjalid:
• http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_tuum
• http://www.postimees.ee/010104/online_uudised/122968.php
• http://news.nationalgeographic.com/news/2004/09/0909_040909_earthmagfield.html
• http://www.es.ucsc.edu/~glatz/geodynamo.html
• http://www.minut.ee/article.pl?sid=07/04/16/233246
• http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_magnetvali_soojusvoog.htm
• http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet)
• http://en.wikipedia.org/wiki/Earth

Valmistun kirjandiks + materjal.

Jaak Kütt — Thu, 12 Apr 2007 16:07:00 +0000

heh ja ongi juba see aeg käes . hommikul sai 2 tundi värskemaid ja mitte-enam-niivärskeid uudiseid loetud. konsultatsioon jäi vahele, ehk sinna lään oma tekkinud küsimustega homme – aega ju on . lootused võivad mingid ju tekkida tulemuse suhtes, kuid üle 52 punkti (mis ma proovikirjandi sain ) taaks küll tublisti saada .

igatahes sai nüüd natukene (ca 5-6 v enam tundi) maratoni tehtud ja endale mingisuguse konspekti, mida siis homme veelkord üle sirvima saan hakata. üldiselt alguses endale mingid märkmed, kirjandi juhendist mõned väljavõtted ja hindamine ja siis lõpuks teemade kohta otsitud märksõnu, sünonüüme, ajalugu ja muud informatsiooni – kogumahus nii umbes 11-12 lk

otselink – http://freedombridge.planet.ee/jaakkytt/upload/arhiiv/Valmistunkirjandiks.doc

ja link kaustas http://freedombridge.planet.ee/jaakkytt/upload/arhiiv/

soovin kõigile kirjandil edu ! ärge üle pingutage

“Oska elada!” – “Täna mitte…”

Jaak Kütt — Fri, 30 Mar 2007 07:34:51 +0000

sama ettearvatav, et ma pärast kella 6-st äratust klapid uuesti sulgen oli ka tema tulemus, et täna ma venekeele tundi ei jõua. minu koolipäev lõppes kell 9:55. ilmselt pean ma tänama selle eest kahte inimest: rene’d ja auna. esimene suutis olla nii lahke, et hommikusel jalgpallimängul söödu otse näkku andis ning teine uskus, et mul pea valutab ning et mul on hinded piisavalt heas korras, et võiks koju lasta. heas korras? jah. kui mitte just mõelda venekeele, loogika ja riigikaitse tundide peale. eks ma siis suurendan selle käiguga oma koormust pühapäeva õhtul jällegi rohkem õppides.

teooria on tore asi. teoorias oskaksin ma oma aega hästi jaotada. tuleb ju lihtsalt kõigepealt prioriteedid paika panna, igasugune aeg-maha liigutus ära unustada ja… mitte magada. oh – muuseas, glen pakub oma füüsika referaadi eest 200krooni. idee poolest teekst äragi, kui näeks järgmise 14 päeva jooskul vaba momenti. teooria on ju tore asi, miks mul siis see ei õnnestu? ahjaa – prioriteedid.

3 raamatut, 2 referaati, 1 äriplaan ning tosina jagu töid ja vastamisi ning 14 päeva alaliselt kooliseinte vahel seismist to go. ja sügisel mõtlesin veel, et küll eksamitekst valmistumiseks on piisavalt aega .

teisipäeval käisime meeliga stroomi rannas jalutamas. selle tulemusena sigines tema: