aeg otsad kokku korjata ja pood kinni panna ^^

kolin. ära. näe… siia – http://jaakkytt.blogspot.com/

 miskid asjad proovin aja jooksul endaga kaasa ka kolida. lähemalt, kuid mitte väga palju, juba uuel lehel. tänan külastajaid. ehk eksib mõni ka edaspidi uuele aadressile? o.O

Mu esimene fractal

mudisin ultra fractal 4.03‘ga valmis oma esimese fractal art’i töö – virmalised

Women know your limits

inglise koomik harry enfield (sündinud 30. mai 1961 sussex’is) mõnitamas lühiseeriates 1950. loodud informatsioonifilme ja veel üks klipp. väga +5. test-drive antud video ja siis suundu juba alljärgnevatele linkidele. liikuvaid pilte vahendamas youtube.

• Harry Enfield – The Conjugal Rights Guide
• Harry Enfield – “L Is For Labour”
• Harry Enfield – Son’s Boyfriend
• Harry Enfield – Poppet On A Swing
• Harry Enfield – Christmas Tidings
• Harry Enfield – Women, Don’t Drive
• Harry Enfield – Women Keep Your Virtue
• Harry Enfield – Frightening Diseases of the Mind

vaata veel youtube’i otsingut järgi proovides.

Inimkond sureb: 1.osa – peied

(…ehk sissejuhatus sellele, mida ma tegelikult tahan öelda)

50? 75 aastat? kõige enam käesoleva sajandi lõppuni? öelge palun ausalt – kui kaua teie arvamuste ja uskumuste kohaselt suudab inimene oma eksistentsi lõppu siin planeedil veel edasi lükata, sest mina äsja pakutust rohkem ei julgeks loota. jälgides meedias seda, mis meie maailmas toimub, olen ma hakanud kergelt muret tundma. kas mul 60-ne aastaselt on võimalik värsket vett juua või peavad mu lapselapsed terved omad elud pommivarjendis mööda saatma? – kui aus olla, siis need egoistlikud pisiasjad ei ole need, mille pärast ma kardan. mul on hirm selle ees, et maailma lõpust hakkab avalikkuses rääkima alles see põlvkond, kes mitte enam ei oleta, vaid teab, et nende poegade ja tütarde lapsed enam päikesevalgust ei näe.

hoolimatus. kui mult küsitaks, mis lõpetab inimkonna olemise, siis vastaksin just selle sõnaga. hoolimatus kõige muu suhtes, mis ei puuduta antud (h)indiviidi antud ajahetkel. säh sulle jätkusuutlikust. mind huvitab, kuidas mu enda pojal/tütrel tulevikus läheb, aga naabri jõnglastest on mul ükskõik. kõik mängiks ju ilusti välja, kui poeg/tütar elaks omaette kuskil far-far-away planeedil ning suudaks end täielikult isemajandada. kui aga vastaskoridori pille ja priit tülli lähevad, mille tulemusena priit viskab pille koos 9-sa aastase lauraga tänavale, ei jätku mul südant, et neile ajutist peamaja pakkuda – saabki marakratist lahti – käib mul niikuinii ajalehti varastamas. nõnda olengi ma kaasa aidanud meie heaoluühiskonna tekkele:). sel hetkel, kus ligikaudu 52% maailma inimestest elab vähemaga, kui 2 dollarit päevas, tunnen ma end hästi, sest mina otsustan seda informatsiooni oma teadvuses ignoreerida. hämmastav on see võime meie liigil – me suudame silma ka pilgutamata elada maailmas, kus teised meie ümber surevad, ning nautida oma isiklikke mugavusi.

3rd largest global income is child prostitution and trafficking – because of poverty and lack of education. ~ Serving Our World

nii ei toimi me oma lastega, jumal hoidku selle eest – see on meie naabrite asi. muuseas – naabrite huvivaldkonda kuuluvad ka vihmametsad, maavarad, näljahädad, osoonikiht…

meie peame aga pidu.

Inimkond sureb: 2. osa – mina, maailma kodanik (ilmub 2he nädala sees)

Tasuta fotograaf üritustele

tekkis mõte – aga miks mitte? sealt edasi sattusin end leidma neti.ee aadressil tasulisi fotograafe otsimas (mulle meeldivad lihtsad laused ). pakkumisi tuli sealt küll seinast-seina. kel kodulehed tip-top korras ja portfell täis hästi tabatud momente küsisid ka vägagi head hinda oma teenuste eest (ala väljakutse ~2000 tallinna lähedal ja +???? mujal eestis). teised, kes kratsisid oma pildid second-hand online galeriide seintele ning kasutasid kodulehegeneraatorite saadusi väga koletates värvides, küsisid sammuti piisavalt (ala 60 eeku 1 pilt), et endale küll säänseid suvilasse aiapidu pildistama ei tahaks .

aga tagasi siis minu juurde . miks tasuta? sest tahaks harjutada . olen aus vähemalt sellekohapealt . täiesti tasuta oleksin nõus kohale tulema kohtadesse, kuhu ulatub tallinna ühistrasnpordi süsteem ning ka mujale harjumaale, kuhu harjuliinid ja need muud toredused ei küsi piletihinda väga palju üle näiteks 40 krooni (niipalju olen ma nõus ikka maksma (vb isegi rohkem), et uude kohta kaameraga sattuda ). minu huvi piltide suhtes oleks vaid see, et neid, mis mulle endale rohkem meeldivad, võiksin ma kasutada pärast oma devinatART’is galeriis või siis kunagi kaugemas tulevikus ehk samasuguses portfellis . pildid saab kätte kas siis internetist või kohapeal (kui on võimalust). fotosid võin teha kõigest . kassidest, autodest, suvilatest, aedadest, sünnipäevadest, pulmadest, ärasaatmistest, pidudest, inimestest jne . tegemist ei pea ju ainult üritustega olema – võin klõpsida ka reidikaid, kuid seljuhul tuleks millegi originaalsega välja tulla .

minu üks ainsamaid probleeme oleks aeg – see tuleks vägaväga kokkuleppeline. 18. mai tuleb matemaatika eksam ning enne seda ma väga end liigutama ei tahaks hakata. peale seda olen suht vaba . kuskul seal kaugemal tulevikus (paari kuu pärast või nati enama) hakkab juba töö ning ülikool pihta ja siis lääb jälle natukene kitsamaks kätte, kuid muidu olen suht kokkulepitava plaaniga.

kes huvi tunneb, siis siin jällegi sama aadress, mille ennem välja tõin, kus võib näha mõningaid pilte, mida ma olen paari lähima aastaga klõpsinud . ühendust võiks minuga võtta esialgu maili teel (jaak.kytt@gmail.com), siin kommenteerides ning edasi siis juba telefonitsi . aparaat, mida kasutan on endiselt canon powershot g7 ning mälukaart on 1gb (200-300 pilti parima graafika juures ja vähemaga pole ka väga nõus tegema ).

vastaksin kõigile küsimustele ning toonitan, et suht kõik on siiski kokkuleppeline

ps. vhau – palju smile’e sai

1,5 tundi tapmist inimese hüvanguks

hoiatan. lastel ning nõrganärvilistel kohe mitte ei soovita vaadata. sama käib ka nende kohta, kes plaanivad filmi vaatamise ajal või pärast seda sööma hakata. eriti silmas pidades loomaliha saadusi.

Tõepoolest, inimene on loomade kuningas, kuna tema julmus ületab nende oma. – Leonardo DaVinci

kasutades varjatud kaameraid ning ei kunagi varem avalikustatud filmimaterjali kajastab earthlings maailma suurimate firmade, kelle kasum tugineb ainult loomade ärakasutamisele, igapäeva praktikat. lähemalt IMDb-st ning lehelt www.isawearthlings.com.

Earthlings (2003) 1 hr 35 min 28 sec

ma ei proovi kedagi millekski propageerida. enda jaoks jätsin lihtsalt paar asja kõrvataha. kes aga peale filmi vaatamist taab hakata tegelema aktiivse taimetoitlusega (mida ma tervislikust aspektist ka väga just ei soovitaks) või muuta oma menüüd vähehaaval, võiks külastada taimetoitlasi eestis aadressil www.veg.ee (kes muuseas aitasid filmile ka eestikeelse tõlke alla saada).

ja siinkohal teeks viite ka ühele väga teemakohasele kunstitööle, mille autoriks on 16. aastane tütarlaps:

Maa magnetväli

Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55 ± 0,05 miljardit aastat. Ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km ja keskmine raadius 6372,795 km, ligikaudne mass on 5,9742×10²⁴ kg. Justkui hellitavalt kutsume teda oma koduplaneediks.

Veidi aga üle ühe kolmandiku massist moodustab 1,9×10²⁴ kg kaaluv maa tuum, mis jaguneb omakorda vedelaks ning tahkeks sisetuumaks. Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (nagu raud ja nikkel) enamalt jaolt tuumas. Vedela välistuuma liikuv (voolab kiirusega mõni kilomeeter aastas, kuid mis on endiselt miljoneid kordi kiirem, kui välisvöö ained), peamiselt rauast koosnev kiht tekitab soojusjuhtivuse teel elektrivoolu, mis omakorda indutseerib Maa magnetvälja.

Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal erinedes Maa pöörlemise teljest 11.3° võrra. Paleomagneetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat. Mõned loomad, nende hulgas ka mesilased, kilpkonnad ja linnud, kasutavad Maa magnetvälja navigeerimisel.

Kuid mis kasu toob Maa magnetväli meile kõige rohkem? Nagu kõik väljad, levib ka magnetväli lõpmatuseni kaotades jõudu distantsi pikenedes. Veel ka kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele kosmosesse jäävat välja osa kutsume me magnetosfääriks. Seal kaitseb väli meid päikesetuule (päikeses toimuvate protsesside tagajärjel laengu omandanud osakeste, mis mõjuksid elusorganismidele radioaktiivse kiiritusena) eest suunates osakesi maa pooluste suunas, kus nad siis atmosfääri sisenevad täites taeva virmalistega.

Kuid magnetosfäär võib tekitada ka probleeme. Neljal päeval igas kuus läbib Kuu Maa magnetvälja ning kuupind saab staatilise elektri laengu. Kord kuus möödub Maa kaaslane oma orbiidil läbi magnetvälja saba, mis on suunatud päikesest eemale ning selle saba keskel on laetud osakeste voog. Osakesed tekitavadki kuupinnal staatilise elektri, mida on kinnitanud ka jälgimistulemused NASA Lunar Prospectori nimeliselt kosmosejaamalt aastal 1998. Rutheford Appletoni nimelisest laboratooriumist doktor Mike Hapgoodi mudel pakub välja, et osakeste voog ei ole alati kindla tugevusega ning väli nõrgeneb ja tugevneb 18 aastase perioodiga. Selle põhjal arvab ta, et Apollo programmi ajal oli kiirgusväli väike ning on seda ka praegusel hetkel. Kõrghetk oli aga näiteks 90ndatel ning tõuseb jällegi peale 2012 aastat. USA, Venemaa, India ja Hiina on kõik lubanud saata mehitatud kosmosejaamad Kuu pinnale umbes 2020 aastaks – seega just selleks ajaks kui kuupind peaks olema täis staatilist elektrit. Probleemiks osutub see tõenäoliselt eeskätt kasutuselolevale elektroonikale ning kindlasti ei ole ohutu ka kuutolmu ettearvamatu käitumine. Hapgood selgitab, et staatiline elekter on üks vähem uuritud kosmoselennu ohte ning on väga oluline aru saada, kuidas sellised protsessid toimuvad, et oleks võimalik kosmose laevade projekteerijatel kasutada teaduslike uuringute tulemusi tulevaste kosmoseuurijate kaitsmiseks.

Päris negatiivset hoiakut aga kuu-uurijatel Maa magnetvälja suhtes arendama hakata küll ei tasu – mine tea, äkki üks päev meil seda enam ei ole? Tänasel päeval on Maa magnetväli umbes 10% nõrgem, kui see oli 1845. aasta, mil Carl Friedrich Gauss hakkas esimesena arvet pidama tema tugevuse kohta. Tuginedes tardunud laava uurimistele üle maailma on pakutud, et Maa magnetväli vahetab oma pooluseid intervalliga, mis ulatub kümnetest tuhandetest kuni mitmete miljonite aastateni (keskmiselt 250 tuhat aastat). Viimane selline sündmus, antud nimega Brunhes-Matuyama reversal, leidis teoorias aset 780 tuhat aastat tagasi.

Kui osa vedelast rauast tardub sisetuuma külge vabanevad kergemad metallid ning seda soojusenergia arvelt – toimub jahtumine, mis põhjustab lisa elektrivoo. Sammuti mõjutab ka Maakera pöörlemine sulanud raua voolusid tehes neisse kurve, mis omakorda siis väänavad magnetvälja tekkekuju. Tavaliselt joonduvad uued magnetväljad olemasolevaga, kuid aeg-ajalt võivad tekkinud väljad võtta ka vastupidise suuna. Selline sündmuste kulg võib viia vana magnetvälja nõrgenemiseni ning uue välja kasvades võivad nad üksteist nullida. Maa magnetväli kukuks kokku ning siis, võib-olla, pöörduks ümber uue välja suunale. Pöördumisprotsess võib aega võtta aga mõnest sajast kuni paari tuhande aastani. Tõenäolisem on aga ikkagi see, et olemasolev väli taastab oma stabiilsuse ning midagi ei juhtu.

„Väli on muutnud oma suunda korduvalt juba minevikus ning Planeedil Maa pole elu siiamaani lakanud,” ütleb California Ülikooli Maa teadlane ning magnetvälja ekspert Gary Glatzmaier.

Kasutatud materjalid:
• http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_tuum
• http://www.postimees.ee/010104/online_uudised/122968.php
• http://news.nationalgeographic.com/news/2004/09/0909_040909_earthmagfield.html
• http://www.es.ucsc.edu/~glatz/geodynamo.html
• http://www.minut.ee/article.pl?sid=07/04/16/233246
• http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_magnetvali_soojusvoog.htm
• http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet)
• http://en.wikipedia.org/wiki/Earth

Valmistun kirjandiks + materjal.

heh ja ongi juba see aeg käes . hommikul sai 2 tundi värskemaid ja mitte-enam-niivärskeid uudiseid loetud. konsultatsioon jäi vahele, ehk sinna lään oma tekkinud küsimustega homme – aega ju on . lootused võivad mingid ju tekkida tulemuse suhtes, kuid üle 52 punkti (mis ma proovikirjandi sain ) taaks küll tublisti saada .

igatahes sai nüüd natukene (ca 5-6 v enam tundi) maratoni tehtud ja endale mingisuguse konspekti, mida siis homme veelkord üle sirvima saan hakata. üldiselt alguses endale mingid märkmed, kirjandi juhendist mõned väljavõtted ja hindamine ja siis lõpuks teemade kohta otsitud märksõnu, sünonüüme, ajalugu ja muud informatsiooni – kogumahus nii umbes 11-12 lk

otselink – http://freedombridge.planet.ee/jaakkytt/upload/arhiiv/Valmistunkirjandiks.doc

ja link kaustas http://freedombridge.planet.ee/jaakkytt/upload/arhiiv/

soovin kõigile kirjandil edu ! ärge üle pingutage

“Oska elada!” – “Täna mitte…”

sama ettearvatav, et ma pärast kella 6-st äratust klapid uuesti sulgen oli ka tema tulemus, et täna ma venekeele tundi ei jõua. minu koolipäev lõppes kell 9:55. ilmselt pean ma tänama selle eest kahte inimest: rene’d ja auna. esimene suutis olla nii lahke, et hommikusel jalgpallimängul söödu otse näkku andis ning teine uskus, et mul pea valutab ning et mul on hinded piisavalt heas korras, et võiks koju lasta. heas korras? jah. kui mitte just mõelda venekeele, loogika ja riigikaitse tundide peale. eks ma siis suurendan selle käiguga oma koormust pühapäeva õhtul jällegi rohkem õppides.

teooria on tore asi. teoorias oskaksin ma oma aega hästi jaotada. tuleb ju lihtsalt kõigepealt prioriteedid paika panna, igasugune aeg-maha liigutus ära unustada ja… mitte magada. oh – muuseas, glen pakub oma füüsika referaadi eest 200krooni. idee poolest teekst äragi, kui näeks järgmise 14 päeva jooskul vaba momenti. teooria on ju tore asi, miks mul siis see ei õnnestu? ahjaa – prioriteedid.

3 raamatut, 2 referaati, 1 äriplaan ning tosina jagu töid ja vastamisi ning 14 päeva alaliselt kooliseinte vahel seismist to go. ja sügisel mõtlesin veel, et küll eksamitekst valmistumiseks on piisavalt aega .

teisipäeval käisime meeliga stroomi rannas jalutamas. selle tulemusena sigines tema:

Fotoolesklen

minu paha – pole jõudnud kirjutada miskit üle tüki aja. 16-25 märts pidasin vaheaega. võiks mõelda, et see on siis ka puhkuseks jne, kuid see jääb pelgalt mõtteks. korra sai käidud tartu ülikooli avatud uksi vaatamas, liisa sünnipäeva leesil peetud ning kadriga meeldivalt aega sisustatud veronika otsustab surra lugesin läbi. jäin umbes 80% raamatuga rahule. kafka protsessi olen lugenud pea 50lk ning siiamaani leian, et raamat on suht-koht mõttetu, kuid vähemalt pilkupüüdvalt kirjutatud. kirjeldatud sündmused on edasi antud ala nii, et kafka jätab tohutult ütlemata – tegelased jõuavad nagu lampi järeldustele, mis mõneski kohas on üllatavad . järgmine kolmap. tuleb kevadball glehni lossis. seepärast mõtlesin, et viskan paar tänast ja ka mõningasi eelnevaid pildiribusid siia üles siit ülevaltpoolt lugedes on siis esimene tehtud mustika keskuse kõrval kohe pisikese metsatuka sees elavast majast, järgmine on päikeseloojang eilse taevaga minu aknast ning kolmas ja neljas on siis glehni aladelt .

Väljasõit Raplamaale

kool? keegi veel noomis, et viimane gümnaasiumi aasta ja et tuleks pingutada. heh. karl pakkus võimalust kaasa tulla ning loomulikult eelistasin oma neljapäeva sisustada meeldivamalt, kui loogika ja temale järgnevate tundidega.

mustamäe koolide õpilaste ja õpetajate väljasõit raplamaale 8. märts 2007

reisikorraldajaks luule reisid, reisisaatjateks kunstiajaloolane anne untera, kirjandusteadlane ja vilde-uurija livia viitol ning keegi õpetaja maris lang. ei saaks enda seisukohast väita, et ajalooline taust, mida pidevalt jutustati, oleks ebahuvitav olnud. ümberjutustust ma tegema aga ei hakka – riputan vaid tehtud pildid .

päevakava:

8.00 väljasõit mustamäelt magistrali parklast
9.00 tohisoo mõis
10.00 mahtra muuseum juurus
11.00 atla mõis
12.00 rapla linn. lõunasöök, vaba aeg
13.30 rapla kirik
14.30 loone linnus
16.00 tagasi mustamäel

piltide lähemalt-vaatamise võimalus on lingile klikates

Täna on jõulud…

…vähemalt seda minule . koju jõudes ootas mind tooli peal pakikene, mille saabumist olin viimased pool nädalat oodanud. täna sai minust õnnelik canon powershot g7′me omanik^^. kaks pisikest pildikest aparaadist

ning ka kohe sai seda kuritarvutatud väikevenna peal enne, kui too unelema ronis:D.

Eestlane on uimane ja seksihuvitu

eesti ekspressis võib kohata artiklit ‘eestlane vene netinaljades… on reeglina üliaeglane, üsna ohmu ja seksivõõras olend…‘. tekstis kinnitab seda rahvaluuleteadlane arvo krikmann.

ma tunnen end siin sammuti ehk siis natukene eestlasena aga ausalt, mulle pakub sel lehel toodu jubedalt nalja

Eestlase pikaldaste seksreaktsioonide kohta oli toodud paar näidet juba ülal. Pulmaööl suudab ta näidata omapoolset initsiatiivi vaid sedavõrd, et öelda noorikule head ööd. Nagu soomlaselegi, tundub seks talle meeldivam kui jõulud, kuid jõule on jälle sagedamini. Eesti tüdruk eelistab, et seks toimuks “kas siia või sinna”, mitte aga “siia-sinna, siia-sinna”. Eestlase naine palub pikast komandeeringust naasnud mehel teda suudelda, too imestab: milleks sellised orgiad!
Eestlane on pikaldane ja lihtsameelne, kuid mitte laisk, vaid korralik ja säästlik. Kui talle öeldakse bordellis, et 5 dollari eest võib ta end ise teenindada, siis küsib ta pärast iseteenindust, kellele raha maksta. Ta korjab teelt üht või teist sodi (äkki läheb tarvis!), aasta pärast viib selle samasse kohta tagasi (ei läinudki tarvis!). Tõsi küll, vene netis leidub ka jutt, kus eestlane ajab teist välja vaatama, kas vihma sajab, ja too soovitab parem koer tuppa kutsuda ja vaadata, kas ta on märg.

Un día feliz, 18. veb.

hommikul äratusega kell 9.50. kell 10 algas lost ning ma tassisin enne seda veel endale hommikusöögi teleri ette. ps. im a little lost fan . esimesest hooajast nägemata vaid 2 ning teisest hooajast vaid 1 osa. või noh, niipaljust, kui seda teist on telkust kanal2 näidanud nüüd.

pärast losti tuli kirjutamistuhin peale ja mõtlesin seda ära kasutada viimase kodukirjandi alustamiseks. valisin seekord pealkirjaga ‘inimene on iseenda vang’. paraku sai tuhin peale 300 sõna otsa ning loodetavasti saan ta tänasega ära lõpetatud. lihtne loogika siia juurde – kui lõpetatud ei saa, siis homme kooli ka ei lähe

kell 14:30 casino royal. kickass movie. vähemalt esimest filmi poolt vaadates jäi tunne, et tegemist oleks minu kogemuste kohaselt ühe filmitegemise uuema tasemega. ei jäänud üldse bondi-märuli mulje. keskel seal häiris natukene see, et filmitegijad eeldavad ilmselt oma vaatajast liiga vähe – kommentaare pokkerimängu sisu kohta kõrvaliste tegelaste suude läbi oli kohutav kuulata. selle oleks võinud ainult mängijate emotsioonidel välja tooma. ning filmi lõpu poole pääses bond paaris kohas nagu ala jumaliku sekkumise läbi. ja lõpp tundus ka natukene kiiresti ära tehtud. aga muidu oli äste positiivne !

filmi lõppedes saime veerand kuus kokku kadriga ning läksime einestama restorani kathmandu hill. i am still like wow. edendades chopsticksi oma eine kvaliteedi ja maitsega ning koha toidukultuuri tasemega sai kathmandu’st lõdva randmega mu uus lemmiksöögikoht tallinna linnas. hea isuga läheb kahe peale alates 200.-

kell 19.00 lavavärki karaoket vaatama ühines meiega kristi. toimus nukuteatri ovaalsaalis – imeilus maja imo. esitas nukuteatri noortestuudio. näidend oli minu jaoks jälle omamoodi ja uus. lava asemel olid meie ees 11 tooli (9 rohekat ja 2 punakasoranži), näitlejate asemel olid meil inimesed ja etenduse asemel oli meil jutustus. kasutati kõnet, videot, klaverit ja laulu. formaadist hoolimata oli tegemist väga hea tükiga. [soovitan]

enne trolliga mustamäe poole tagasi sõitma asumist külastasime veel seda jäälinnaollust, mis hoiab ennast luigetiigi ääres. siis kristi tungival soovil (ha-ha ) peatusime veel tammsaare-ja-sõpruse-risti mcdonald’sis. pärast purkside põske pistmist lahkus kristi ka meie seltskonnast bowlingu kasuks ja mina otsustasin jälle ühe toreda ehk siis esmaspäevase koolipäeva vahele jätta koju õppima minemist vältides

The One Million Masterpiece

jalutasin ringi ning komistasin otsa sellisele kuubikule, nagu on seda the one million masterpiece. sellel looma aitasid läbi ta raske sünnitusperioodi paul fisher, eamonn ramsay, lee wallis, helen cammack, kerry wooloughan, paul tomlinson ja pierce lynch. kohalike omade sõnade läbi:

How can you create a true snapshot of our global society, and sum up its diversity in one single picture? Simple. Get together one million ordinary people from all around the world, and get them to work on the picture together in the world’s largest ever artistic collaboration. A collaboration where everyone is equal, where all outcomes are valid. We are asking you to draw a small square image using software on our website. You will be helping to make our world a better place. By making a donation we are hoping to raise over £3.5 million / $6.5 million / €5 million for global humanitarian and environmental charities..

edev nagu ma olen, mõtisin ka siis ühe ruudukese sinna joonistada .

we were just playing

tervikut pilti saab vaadata siit. pildi joonistamine käib pärast registreerumist lehel kohapeal nende oma browseris töötava programmikesega ning eriti kipa on vaadata pärast pildi valmimist videona. kel vähegi viitsimist ja huvi – reklaamin ja saadan ühinema selle projektiga .

Retk maailmakatusele

olen võtnud endale eesmärgiks tegelt-ka oma silmaringi laiendada – hey, why not ? , ning seepärast läksin käppapidi kadriga kaasa rahvusraamatukokku kuulama looduse- ja rännumehe hendrik relve jutustusi ja vaatama samas ka pildimaterjali tema retkest tiibetisse. pidu ja trall hakkas pihta kell 18:00.

saali jõudes olin ma imestunud – miskipärast oli tekkinud eelnevalt minus petlik arvamus, et pelgalt kümmekond inimesi tuleb kohale, kuid eksisin rängalt. istuda saime seekord trepiastmetel. muusikalist tausta jagasid meiega kauplusest universaal universum laenatud pillidel ansambli romb liikmed.

kõigepealt oli sissejuhatus. paari sõnaga rääkis hendrik taustast – kuidas on piiritletud tiibet nii territoriaalselt, ajalooliselt, kultuuriliselt ja ka poliitiliselt. ehk lühidalt: hiinlased on pahad-pahad, tiibet paikneb väga väga kõrgel ja väga lagedal ning lapikul maal ja tiibetlaste veri mahutab palju rohkem hapniku, kui meie oma teed olid viimasepeal

oma grupiga viibisid nad kõigepealt hiinas ning sealt lennukiga tiibetisse jõudnud külastasid nad linnu (3 suurimat, ala pärnu), külasid ning templeid – liikumissuunaga risti-rästi läbi maa džomolungma lähedale laagrit pidama. kaasas oli neil indrek park, kes valdas keelt ning see pani kõik kohalikud naeratama – note, väga palju fotosid naeratavatest inimestest. palverändureid oli palju – pean võtma mütsi maha nende ees, kes roomavad kõhuli kümneid kilomeetreid. tiibetlased olid enamasti vaesed ning sellestki rahast poole annavad nad oma templile, et vähegi taastada neid kultuurilisi rikkusi, mille olid hiinlased oma sissetungiga maatasa teinud (ps. hiindalsed vedasid oma rüüsteretkedel välja sadade kilode kaupa kulda per tempel) …külastasid ühte nunna, kes oli aastakümneid elanud üksinda oma koopas. oma surnud tassivad tiibetlased mägedesse, fileerivad noaga ning raiuvad kirvestega tükkideks, et lindudel oleks neid lihtsam süüa – niiviisi pääsevad hinged lindude abil taevale lähemale. tiibet on uskumatult kirev – riided tohutute ergsate värvivariatsioonidega ning multikoloriitseid palvelippe olid pea kõik kohad asulate lähedalgi täis. jooksis läbi ka veel huvitav kommentaar miskise legendi kohta, et üks tiibetlane oli elanud ka paljupalju aastaid mägedes ja oli ühe päeva kaugusel valgustatud saamisest ning siis tulid teda külastama uudishimulikud palverändurid ja hakkasid pärima igasuguseid asju, kuni too tiibetlane kaotas enesevalitsuse ja murdis oma vaikimisvande neile vastates. olles vihane, et ta ei saanudki valgustatud tappis ta need kaks uudishimulikku ning tegi maatasa lähedalasuvad külad. teda usutavat olima taaskehastunud hitleri näol . all nüüd siis toodud kõige-kõigem place.

hendrik pajatas huvitavalt ning vägagi harivalt juttu, kuid kätt oli tal kaamera peale rohkemgi, kui küllaga (ps. google’ist ma ei leidnud pooltki niihäid pilte, kui tal oli ). suurepäraseid pilte tühermaast, hommikustest pilvetuustidest mägede vahel, varjudest, mida mäed viskasid, kui päike paistis küljelt, kohalikest lilledest ja skulptuuridest.

ps. vägatähtsal kohal tiibetlaste elus on ka jakid. nende sõnnikut patsutatakse värskena majade seintele kuivamiseks, et siis pärast kasutada seda küttepuude asemel, kuna tiibetis puiduga polnud priisata. nende piimast tehakse juustu, teed ning võetakse kasutusele endamustel söögipoolistel. nende rasvast tehakse kujusid jms.

…ja ilmselt kõige sellepärast on ka igal jakil kõrvus jullad.

Tere, ka mina olen blond!

mulle meeldib, kui rasked bioloogilised protsessid tehakse tavainimestele nii sõbralikuks ja üheti arusaadavaks. kas võib ehk lootma jääda, et tulevikus kohtab selliseid artikleid vähem, kuna kooliharidus lubab meie põlvkonnal natukene paremini mõista, millest jutt käib? nahavähi kohta statistikat otsides sattusin ajakirjas stiil toreda jutulõigu peale. tekst jaanika hinriksoni poolt.

Mmmm… päike jälle väljas…Aga stopp!

Mis on pigmendihäired?

…Kui nüüd rakuke saab aga päikest ja UV kiiri ülearu palju, läheb tema aju ehk DNA “lolliks” ning ei oska edasi elada. Rakuke ei tea enam, mida ta tegema peab, ning “unustab” ära, et üks tema ülesannetest oli toota naha pigmenti.

originaalartikkel: http://www.stiil.ee/41583

Minu esimene kokkupuude AIESEC’iga

üleeile, neljapäeval, 25. jaanuaril… mina kooli ei läinud . ha-ha-ha.. jüri on tore klassijuhataja, hea põhjenduse ning piisava etteteatamise korral võib ka koolis mittekäia.

AIESEC eesti (rahvusvaheline üliõpilasorganisatsioon, mis tegeleb noorte liidrite arendamisega läbi juhtimis- ja rahvusvahelise kogemuse) viis läbi seminari ttü aulas teemaga ‘noor inimene kui vastutustundlik liider’. eelregistreerumisel 50.-, 15 minutit ttü’sse sõiduks, kollane helehallika traatgloobusega mapp käpavahele ning istuma külma saali. kaante vahel oli punakas reklaamlipik, kõiki esinejaid tutvustavad lehed, kolmega neist olid kaasas ka väljaprinditud slaidid. asja oli organiseerinud nooruke tütarlaps, kellele oli see esimene sedalaadi üritus orgunnida – ehk seepärast see põssa ka natukene metsataha jooksis: ajakavast kinni pidamist ei tuntud, kuulajaskonda oli raske kohvi juures tagasi istuma saada ning viimase esineja slideshow ei avanenud sootukski..aga polnud hullu – pisiasjad.

idee poolest siis see ajakava oleks pidanud välja nägema nii:

• 10:30 Registreerumine
• 11:00 Avamine ja sissejuhatus
• 11:20 Liidriks kujunemine, Aivar Haller
• 12:25 Sotsiaalne ettevõtlus, Artur Taevere
• 13:25 Lõuna (ps. kestis ainult ½h’d )
• 14:05 MTÜ Hingest tegevused ja lahendused, Margus Mägi
• 15:10 Vastutustundlik ettevõtlus, Taavi Jakobson
• 16:15 Päeva kokkuvõte
• 16:45 Lõpp

liidriks kujunemine – aivar haller

olles just kaamera üles seadnud, lisas, et ta on edev mees – talle meeldib õhtul kodus ennast vaadata. Lühidalt siis mõtteid, mis ta välja pakkus:

- edu on plaanitud seisundi saavutamine kooskõlas saavutaja väärtushinnangutega
- järjepidev areng on iseregulatsiooni olemasolu korral indiviidil baseeruv üleminek uude kvaliteeti ning selle eeldusteks on tähelepanuvõime avardumine, terviku parem mõistmine ja loominguvabadus
- eesmärgid on ainult inimestel – tegevustel, plaanidel ja otsustel neid ei ole. ilma vahenditeta on eesmärgid ainult unistused . sea eesmärke samude kaupa lähtuvalt nendest vahenditest, mis sul on olemas, et järgmisi hankida.
- vastutada saab ainult see, kes otsustab. otsustada saab üksnes valikusituatsioonis: kui on vähemalt üks alternatiiv, kui on võimalus lisada alternatiive ja kui on võimalus otsustada oma parima äranägemise järgi
- jumal lõi inimese oma näo järgi – ta lõi meid loojateks andes meie vaba tahte
- liidriks saad sa siis, kui sul on vabatahtlikud järgijad
- liider tekitab huvi, näidates elu erineva nurga alt ning innustab ja julgustab seeläbi järgijat ise enda jaoks õigeid vastuseid leidma

• millal sina tõstsid viimati kellegi eneseusku?

sotsiaalne ettevõtlus – artur taevere

tema meeldis mulle kõige vähem – lühike oli . in general oli heateo sihtasutuse juhataja , rääkis meile, mida tähendab sotsiaalne ettevõtlus – ala firmad, kes ühendavad teist ja kolmandat sektorit võttes endale eesmärgi lisaks oma põhisuunale veel ka ühiskonna sotsiaalse arendamisega tegeleda. ehk siis rääkis firmadest, kes on kas sotsiaalselt motiveeritud, sotsiaalsed ettevõtted või traditsioonilised mtü’d. rääkis heateo sihtasutuse ja teiste toredate organisatsioonide tegevusest eestis nagu taaskasutuskeskus, SA noored kooli ja mtü hingest ning tõi huvitavaid näiteid välismaalt oracle corporation’si (kellest ta siis pikemalt ei hakanud jahuma, kuna see oli teada taavi jakobsoni küpsetis) ja pioneer human services’i näol. phs on muuseas washingtoni osariigis tegutsev sotsiaalse ettevõtte musternäidis, mis majandab end 99% ise ära ning teeb sealjuures ühiskonnale kasu – pakub vabanenud vangidele ’start a new life’ kit’i (elukoht, töö ning vastav koolitus sellega toimetulekuks jne).. neil on ala söögikette, logistikakeskus, remondifirmasid, toodavad boeingule osasid and so on.. phs’i programmi läbinud vangide taas trellidetaha kukkumise võimalus oli nata üle 6%, kui washingtoni keskmine oli 60-70%. ütles veel, et ka the bodyshop on sotsiaalselt motiveeritud ettevõte, kuna nemad ostavad oma toodete toorainet otse neilt vaestelt venetsueela penskaritelt makstes neile tunduvalt kõrgemat hinda, kui ülejäänud ettevõtted seda muidu teeksid. mainis veel ära eesti päevalehe ja hansapanga, kui eestis head teha üritavad ettevõtted ning lõpuks tegi isikliku rünnaku olympic casino, kui rahaahne ja ühiskonda allakiskuva kuradi, vastu rääkides sinnajuurde südantsoojendava loo mingist vennast, kes jäi võlgadesse, istus vangis, vabanedes viskas ema kodust välja ning siis jäi tänavale, kuni mingi toreda sihtasutuse soojadesse kätesse jälle sattus.

vaheeag. paar tagasihoidlikku sõna kristiga. ttü söökla rivi uksest väljas. davai, aula juures pakuti kohvi, teed ja lihapirukaid.

mtü hingest tegevused ja lahendused – margus mägi

paar minutit enne vaheaja lõppu istun maha. kahju sellest, et ma netist margus mäe pilti ei leidnud, nimelt teda tutvustava lehe uurimine oli mu järgmine tegevus. vaatasin pilti, sry, no offence, aga oivik. lugesin teksti.. õppis siinseal, tegi seda ja seda ning sealjuures praktiseeris veel erinevates valdkondades alates kodulehekülgede loomisest ja … oivik. see-äste-tähtis-ja-naljaka-häälega inimene siis ütleb, et kohvi on otsas ja võite taas maha istuda ning margus läheneb ka… näen siis teda ka isamaa-respublika-liidus ja.. oivik noh
okei. fine. hoolimata oma välimusest töötas selle mehe puhul ikkagi see, et ta suu lahti tegi. esinemisoskus oli hea, kõne huvitav ning humoorikas. whole point of presekas oli siis nende mtü’d tutvustav. alguse said see, kuna marguse üks sõber ja hiljem ka partner teadis ühte tüüpi, kes teadis ühte taunikut, kes tegi särke mingis help-centeris ning sai sealt raha. nad võtsid ühe sepa veel gängi ning vaatasid olukorra üle, et mammide salle ja tassikesi keegi turustada ei suuda, ning otsustasid siis ise hakata uurima ja tegutsema. neil läks tubli tükk aega, et leida kokku statistikat ning tulemuseks oli, et eestis on 150k puudega inimest. kusjuures sotsiaalministeerium arvestab 200k ning rahandusministeerium vaid 100k-ga . nad siis hakkasid tegema koostööd nende asutustega, kes tegelevad puuetega inimestega ning keda on ligikaudu 280 eestis, ning hakkasid pihta. lähemalt tegi juttu eesmärkidest, missioonist, turule pääsemisest ning seal püsimajäämisest.. ‘positsioneerimine: kui tarbijale öeldakse koolajook, mõtleb ta esimesena coca-cola’le, mitte pepsile nor so on.’ – ehk siis nemad ‘müüvad puuetega inimeste tehtud sotsiaalseosega ärikingitusi.’ its just the matter of saying it pretty . ja miks see töötab? inimene sellest rahulduset, kui saab endale öelda, et ‘ma tegin nüüd head – järelikult olen ma hea inimene’ . siis järgnesid nõuanded ja soovitused ja küsimused. oh. np. mees pöörab pead valguse kiirusel

vastutustundlik ettevõtlus – taavi jakobson

muuseas ainuke 4jast peaesinejast, kes ei saanud ilma mikrita ees hakkama viimased 10 aastat on tegutsenud erinevatel kohtadel oracle coprpration’sis ning selle näol rääkis siis meile, milline on vastutustundlik ettevõte. paari sõnaga siis orace’st: maailma suurim äritarkvarafirma, aastane käive üle 190 miljardi krooni, mida on 2 korda rohkem, kui eesti riigi eelarvet, 65k töötajat 145 riigis koos 275k kliendi ja 17,7k partneriga. esitanud küsimuse, miks peaks nii suur ja edukas firma tegelema kolmanda sektoriga, hakkas ta seda ka kohe vastama…
viskas statistikat brittide poolelt, et 92% töötajatest oleksid pigem nõus töötama vastutustundlikus ettevõttes. ta on nagu vastutustundlik kodanik oma ühiskonna ees, kes annab tagasi. ala et aidata moslemite kogukonda londonis vähendavad nad ohtu, et mõni habemega hüppaks vastu nende töötajaid ennast sodiks ning et jõukam ühiskond suudab nende tooteid rohkem osta – neile meeldib win-win-win situation . jutustas ka sellest, kuidas nad käisid viiratsi lastekodulastega koos loomaaeda puhastamas, puid istutamas ja kodututele loomadele varjupaiku otsimas, et põngerjatele ei tekiks sealjuures tunnet, nagu neile koguaeg antakse, vaid pigem, et ka nemad saavad midagi teha. ilusaid näiteid, kuidas ja mida nad veel maailmas paremaks muudavad jne.

pärast seda toredust võttis sõna see-äste-tähtis-ja-naljaka-häälega inimene, kes oli terve seminari vältel teinud märkmeid sellest, mis siin just räägiti, ning vuristas kogu oma kupatuse paberilt maha. samal ajal käis häbelik tütarlaps kokku korjamas vastukajalehti ning lõpus võitis keegi-keegi midagi AIESEC’i poolt väljaantut.

Teater Odeon

so olen ma teinud endale uue teatriskäimise tipu – kaks korda ja ühepäevase vahega .

esmaspäeval jaanuarikuu 22′ne kuupäev “kuidas elad?…..ann?!” vene teatris rakvere teatri esituses . iseenesest, kuna ma raamatut lugenud ei ole, siis tundus mulle huvitav – seda siis terve esimene vaatlus ning teise vaatluse keskelt kuni lõpuni. teise vaatluse algus oli nati venitatud ning dislike’isid ka need miskised pausid, kus loo jutustaja leidis, et on aeg publikuga suhelda. kiita võib muusikalist poolt ja loomulikult veel valguskunstnik priidu adlast tema suurepärase töö eest.

siinkohal pean aga kahjuks pausi tegema – teadriskäimise elamus ise oli aga allapoole harjutud normi. kallid lapsevanemad, kes te teete suurepärast tööd, mitte. kui mina väike olin, heck, kui mina olin säänne 13-16 aastane pubekas, siis teatris ma väämalt oskasin suu kinni pidada ja viisakalt käituda. sedaenam, et pea terve saal oli just mudilasrahvaga täidetud. etenduse jälgimist segasid vahele pidevald hõiked, kommentaarid, kisklemine, söömine ja paras ports roppusi. saalist vaheajale minnes komistasin maas oleva pudeli otsa – thats first for me you know, ning saalis ringi vaadates tundus nagu iga 5nda pingi all midagi olevat. yay for kids.

teine külastus oli täna, kolmapäeval, 24. jaanuar. vat teatri poolt etendatud komöödia “meeste varjupaik“. 5+. asi olema super. tükk leidis aset viru keskuse 4ndal korrusel, istumine õllekastidel, terve tuba oli õllekastidest , ‘lava’kujundus oli priima. osades Raivo E. Tamm, Tanel Saar, Janek Joost ja Margo Teder. soovitan kindlasti vaatama minna!

Eksamid?!

• matemaatika
• eesti keel
• inglise keel
• ühiskonna õpetus
• geograafia [Tehtud]

millised on minu vastuvõtutingimused TLÜ’sse psühholoogiat õppima minnes?

• Keskharidust tõendav dokument
• Emakeele kirjand (20%)
• Matemaatika riigieksam (15%)
• Riigieksam kandidaadi valikul järgnevatest: võõrkeel, ajalugu, ühiskonnaõpetus, bioloogia (15%)
• Vastuvõtueksam: vähemalt 65 palli (50%)

mis on see kõige õigem aega hakkata eksamiteks valmistuma? pm ma ise usun ka, et sellega tuleks võimalikult vara kah alustada, kuid nad näivad ju nii kaugel ning – kes viitsib? mõte on väämalt natukene olemas, kuidas sellega alustada:

• poleks ju paha teha esialgu miskine samasugune õpimap nagu me juba eestikeele tarbeks meisterdasime – see hoiaks väämalt kõike korraga silma ees?
• hakkata rohkem läbi käima aineõpetajatega või otsida eraõpetaja/võtta kursusi?
• või palju lõbusama ideena koguks kokku mingid oivikurühmad nind teeks grupikat ?

oh ei. aga miks eksameid üldse peaks tegema? – teeme hoopis äriplaani ! idee ju töötab – eksamiteks valmistumise asemel näeme vaeva ning mässame ka plaani kaitsmisega ning ülikooli minemise asemel, siis laseme oma ‘5′-ga hinnatud ning ‘edukaks’ tunnistatud plaani käiku ja saame rikkaks ning edukaks! ‘me ju ise teadsime kõike, mis selle koolivalikuga kaasas käib, kui siia tulime’ – oli ju nii? äriplaani esitamine jääb vahetult enne eestikeele eksamit ning kaitsmine pärast seda ning enne ühiskonna eksamit – mõlema punkte läheb mul vaja, et ülikooli sisse astuda – äriplaani aga mitte, kuid sellega läbikukkumine ei ole ka valikus, kuna tegemist ju siiski lõputunnistuse hindega.

ei. pole hullu! õpetaja on tore! ärajäämata tunnid on toredad!

kallis kooli juhtkond, teretoremõistustulekoju.